Estudu foun konfirma ho klaru enfraquecimentu ba fluxu Mar Vermellu

naroman
October 8, 2023

Estudu foun konfirma ho klaru enfraquecimentu ba fluxu Mar Vermellu

Photo of author

By naroman

Área Estudu. Kór-kór kór-kór kór-kór kór-kór kór-kór (m) husi rejistu GEBCO 2021. Linhas laranja delimita lokalizasaun nominal ba kabu-telekomunikasaun submarina entre Jupiter Inlet (Florida) no Settlement Point (The Bahamas), no entre West Palm Beach (Florida) no Eight Mile Rock (The Bahamas). Linha amarela iha 27°N delimita lokalizasaun nominal ba sekesaun in situ. Puntu purpura delimita trajetória rai-nia basa no puntu preto matan neineik delimita trajetória ba ibun 178, nebe uza husi Volkov et al. (2020) atu estimadu transportasaun Gulf Stream liu husi Florida Straits. Flechas pretu identifika magnitude relativa no sensu sirkulasaun rai-nia basa husi dadus drifter (Laurindo et al., 2017). Insetu hatudu área estudu iha kontestu global. Kreditu: Geophysical Research Letters (2023). DOI: 10.1029/2023GL105170 Transportasaun água husi Gulf Stream liu husi Florida Straits hamosu desakelerasaun 4% iha tinan haat nulu resin haat, ho serteza 99% katak desakelerasaun nee dala barak liu husi akontesimentu ruma aleatóriu, liu husi estudu foun. Gulf Stream nee, nebe mak kurrente oseanika nebe boot tebes iha kosta leste Estadus Unidus no parte husi sirkulasaun Oseanu Atlantiku Norte, joga papel importante iha loron no klíma, no desakelerasaun nee bele hein impaktu ida nebe signifikante. “Ami konklui ho grau konfiansa nebe hodi makaas katak transportasaun Gulf Stream desakelera ho 4% iha tinan 40 liu ba, evidénsia observasional konkluziva no klaru ida nebe kurrente oseanika ida nee sofre mudansa signifikante iha tempu balun nebe lao nia laran”, afirma artigu jornál “Desakelerasaun robustu ba Gulf Stream durante tinan haat resin haat nee hatudu iha Florida Straits”, publika iha Geophysical Research Letters. Florida Straits, nebe lokaliza entre Florida Keys, Kuba no The Bahamas, sempre sai area observasaun oseanika nebe halo iha tinan 1980 no liu tan. “Tendénsia signifikante nee hatudu husi dadus nee maka hamosu deit liu ba haat nia tinan, evidénsia klaru ida nebe hodi hatudu dekadál desakelerasaun nee iha parte nebe relevanti ba klíma ida nee”, artigu refere. Gulf Stream afeta loron no klíma rejionál, no kondisaun kosta, inklui temperatura aeru superfísi Eropa no kareta chuva, nivel mar no atividade furakari Atlantiku Norte. “Komprende mudansa sira iha pasadu ba Gulf Stream nee importante hodi interpreta mudansa nebe halo no hatudu tendénsia futuru ba eventu ekstrimu sira inklui seka tiu, inunda, onda kalor no furakari”, artigu refere. “Evidénsia mais fortu no konkluziva ida nebe ami iha kona ba desakelerasaun nee ba kurrente oseanika nebe relevante ba klíma ida nee”, hatete Chris Piecuch, físiku oseanógrafu ho Woods Hole Oceanographic Institution, nebe maka autor prinsipál ba estudu ida nee. Artigu nee laiha konklusaun katak desakelerasaun Gulf Stream nee liga ho mudansa klíma ka fator natural, afirma katak estudu futuru tenki fo tentativa atu identifika kauza desakelerasaun. “Tanba ami bele hatete ho definitivu katak desakelerasaun nee akontese, maibe ami la bele hatete iha nebe grau mudansa ida nee relasiona ho mudansa klíma ka fator natural”, dehan Piecuch. “Ami bele hare tendénsia desakelerasaun ida nee iha modelu klíma nian, maibe iha artigu nee ami la bele hetan evidénsia observasional ida nebe hodi hatudu kauza desakelerasaun nee.” Ba estudu nee, peskizadór sira utiliza modelu Bayesian atu kombina dadus rihun resin hosi três fontes dadus independentes—kabu iha tasi-laran, altimetria sateliti, no observasaun in situ—hodi determina transportasaun água liu husi Florida Straits hosi tinan 1982. Modelu Bayesian utiliza probabilidade atu hatudu inkertesa iha modelu. Resultadu modelu Bayesian hatudu evidénsia klaru ba mudansa longu térmu nebe signifikante. Ida neebe bele hatudu mós katak, se tama dadus hosi uma dadus iha análize nee, mós hatudu desakelerasaun. Artigu refere hatete katak ida nee hatudu katak desakelerasaun transportasaun nee mosu nu’udar sinal komun, nebe la depende ba uma dadus ida nebe deit. Piecuch hatete importánsia metodolójia nee ho uza anolojia tribunál. “Quando ita halo kazu, ita presiza tanba testemunha, no ita presiza testemunha sira nebe independenti liu, nebe ninia deklarasaun sira—bainhira hatudu hamutuk—pinta historia nebe konsistente no koerente”, nia hatete. “Ami halo fó testemunha hotu-hotu nebe ami bele envolve teknikamente atu fó dadus sira nee hamutuk. Depois de sintetiza deklarasaun sira nee husi testemunha sira nebe diferente, sira hatudu retratu nebe klaru katak, iha tinan 40 resin haat liu ba, Gulf Stream desakelera ho 4%, nebe signifikante. Ne’e liu ona ba ita nia ezpetasaun ba kurrente ida nee nia estabilidade; tanba ne’e, ne’e mudansa importante.” “Ami estuda kurrente marítima bazea-rua—liu-liu Agulhas Current iha Súl Áfrika—ba tinan 30 resin no agora mak ami bele observa tendénsia nebe klaru iha ida nee sistema dinámiku nebe extraordináriu ida. Ami fiar katak ida nee nu’udar etapa importante”, dehan Lisa Beal, professor Oseanu Ciénsia iha Rosenstiel School of Marine, Atmospheric, and Earth Science iha University of Miami, Florida, nebe maka ko-autór ba estudu nee. “Iha parte sentrál ba artigu nee maka modelu Bayesian nebe Chris dezenvolve, nebe fó estrutura atu kuidadu ho observasaun oseanika nebe qualidade no rezolusaun hirak ne’ebe diferente. Ami fiar katak iha potensiál ida ba téknika nee atu hatudu sinal sira mudansa klíma nian husi observasaun oseanika nebe espárdu iha mundu.” Estudu nee fo kontinu ba estudu sira nebe antes nee halo atu quantifika mudansa longu térmu iha transportasaun Gulf Stream. Tanba desakelerasaun ida nee nee konzistente ho hipótesis hosi estudu sira nebe antes nee, Piecuch hatete katak estudu ida nee “parede-dagua” no nu’udar “evidénsia konkluziva ida nebe klaru ida nee ba diminuisaun”. Piecuch hateten katak hatudu evidénsia konkluziva ida ba desakelerasaun transportasaun água husi Gulf Stream “nu’udar testemunha importante ba observasaun oseanika longu térmu no importánsia hodi mantein rekord oseanika longu períodu.” Estudu agora, nebe mak parte husi projetu ida nebe dura tinan 6 nia laran hosi National Science Foundation atu halo medida foun ba Gulf Stream iha Florida Straits, hatudu importánsia ba observasaun oseanika longu térmu, nia dehan. “Tendénsia mudansa ida nebe ita hare nebe subtil maka, rekord observasaun nebe ita presiza liu tan atu hatudu mudansa ida nee husi série temporal observasaun ida”, Piecuch dehan. “Ami espera katak artigu nee no projetu nee sei hatudu importánsia ba fundu no manutensaun ba observasaun oseanika longu térmu.” Beal hatete, “Gulf Stream nu’udar arteria vital ba sirkulasaun oseanika nian, no tanba ne’e, impaktu ida nebe halo ba diminuisaun nee global. Ami sempre hanoin katak oseanu nu’udar fronteira ida nebe ita ainda iha, ida nebe la’iha ema laran, ida nebe sei hela ho nia ki’ik, ida nebe sei hela ho nia poder. Ami nia laran boot hela husi estudu ami nian no estudu sira seluk, no husi manchete rekord nebe publika uluk-ulu iha tempu badak, ami hatene bo’ot katak até bá parte oseanika ida nebe mai ne’e dadaun sei iha lema ba ita nia dependénsia ba kom bustível fosil sira.” Informasaun liu: Christopher G. Piecuch et al, Robust Weakening of the Gulf Stream During the Past Four Decades Observed in the Florida Straits, Geophysical Research Letters (2023). DOI: 10.

share Share