Enquanto Poluidores de Topo Vacilam, Nações das Ilhas do Pacífico Lideram a Pressão por um Tratado de Não Proliferação de Combustíveis Fósseis

Photo of author

By naroman

Hanesan lideransa nasaun sira ne’ebe halo estragus ba klimalik, hanesan Estadus Unidus, Xina, no Reino Unidu la partisipa iha Kinta (15/12) iha Enkontro Ambisaun Klimal Internasionál Nasaun Unidas iha New York, lideransa husi ilhas Pasífiku no nasaun sira seluk iha Súl Global renova esforsu atu estabelese tratadu la-proliferasaun ba kombustível fosil.

Governu Tuvalu hala’o kolaborasaun ho nasaun vizinu sira, hanesan Vanuatu, Fiji, Tonga, Ilhas Salomão, no teritóriu autónomu Nova Zelandia Niue, ne’ebé hanesan signatáriu ba Port Vila Call, nune’e mós ho parceirus globais atu halo projetu ba tratadu FFNPT.

Primeiru Ministru Tuvalu, Kausea Natano, hateten iha enkontro ne’e katak “Tamba ita kontinua depende ba kombustível fosil, ita mós bele kontinua ba dekresimentu mutu. Tratadu negosiadu ba la-proliferasaun kombustível fosil sei kompleta Acordu Paris no sei garante justisa ba transisaun global.”

Natano mós hateten “Ami hatudu katak ami bele mobiliza ambisaun kolektiva ami nia nivel multilateral. Eskala desafiu ne’ebé ami enfrenta agora bele hetan resposta ho ambisaun no kooperasaun maka’as liu tan. Tanba ne’e, ha’u simu ona viájen ida ne’ebe dura liu loron haat, atu mai iha ne’e, tanba ha’u fiar ho kooperasaun internasional no multilateralismu. Ha’u fiar iha umanidade kolektiva ami nia no ha’u nia abilidade atu dezenvolve solidariedade global atu halo buat ne’ebé tenki halo.”

Lansadu iha tinan 2020 no apoiadu husi rai rua-nulu resin, nasaun ida-idak, no ema hotu-hotu kona ba mundu, husi ema foin-sa’e to’o avó, tratadu FFNPT baseia ba pilares tolu:

1. Termina ekspansaun produsaun karvão, mina-rai, no gás foun, iha liña ho konseitu mais avansadu.

2. Konsidera fase ba produsaun kombustível fosil ho modu ne’ebé justu no igualitáriu.

3. Garante justisa ba transisaun global ba aksesu 100% ba enerjia renovável.

Iha dalan ne’ebé maka tuir mai, nasaun Timor-Leste, Parlamentu Eropa, no Organizasaun Mundial Saúde hateten ona katak tenki iha tratadu FFNPT.
Númeru boot ba rejiaun no governu sub-nasionál sira mós hateten ona katak tenki iha tratadu FFNPT, inklui London, Paris, Los Angeles, Sydney, Toronto, no Legislatura Hawaianu.

Iha loron hirak liubá, peskiza ne’ebé halo iha California hateten ona katak California lor-loron iha mundu ne’ebé maior ekonomia ne’ebé endosa tratadu ne’e.

Governante California, Democratic California Governu Gavin Newsom hateten iha enkontro ne’e katak, “Krize klíma ne’e krize ba kombustível fosil. Ne’e la’ós komplikadu. Ne’e la’ós rekomenda-an ba mina-rai. Ne’e la’ós rekomenda-an ba gás. Ne’e la’ós rekomenda-an ba karvão. No ita tenki haktuir ne’e. Durante tinan tolu resin, indústria kombustível fosil halo jogada ba ema hotu-hotu iha sala ne’e hanesan buat lolos.”

Prezidente Kolombia, Gustavo Petro, seluk mós apoiante ba tratadu ne’e, hateten iha enkontro ne’e katak “Objetivu ne’ebé hotu nasaun sira tenki iha mak atu hahu produsaun no fornese gas karbonu no mina-rai ho nulu. Se ami la iha dalan ne’e hanesan objetivu prinsipál, vida la sei salva.”

“Nasaun sira-ne’ebé halo hanesan ba iha loron ne’e hanesan kualker nasaun sira seluk, iha tempu oin mai tenki nafatin atu iha dalan ne’e hanesan buat ida ne’ebé salva vida. Se ita kontinua iha dalan ne’e, ita sei tauk boot. Ita hela ho eksplozomasaun karvão no gás, maibé se ita la muda dalan, nia signifika mate, tanba indústria sira ne’e hamosu poluisaun ba atmosfera. Capital ba kombustível fosil tenki lori fali ita boot nia moris. Subsídiu kombustível fosil tenki eliminadu kompletamente iha mundu. Ne’e sei fo futuru ba ami.”

Tzeporah Berman, presidenti Fossil Fuel Nonproliferation Treaty Initiative, hateten iha konferénsia imprensa iha Kinta katak “loron ida ne’e maka pontu virajen ida. Bloku boot nasaun sira apela tratadu FFNPT atu termina ekspansaun projetu mina-rai, gás, no karvão, no halo planu ba mudansa ba enerjia renovável iha modu ne’ebé iha lian duni, justu, no financiadu ho nafatin.”

Grupu aksaun klíma Oil Change International kritika nasaun sira ne’ebé riku ne’ebé halo inasaun no indiferensa, hanesan ne’ebé halo husi nasaun riku sira, nune’e mós la responde ba apelu husi Sekretáriu Jeral Nasaun Unidas, António Guterres, atu para produsaun kombustível fosil foun.

Grupu ne’e hatutan, “Nasaun riku sira ne’ebe lidera iha ekspansaun mina-rai no gás la responde ba apelu Sekretáriu Jeral Nasaun Unidas atu para produsaun kombustível fosil foun. Nasaun sira ne’ebe iha posibilidade finanseiru no responsabilidade boot atu lidera fase-out global fatin ne’ebe rápidu no justu iha produsaun, maibé sira lidera iha asaun katak sei ameasa obhetivu global 1.5°C.”

“Kuaze metade husi planeta ne’ebé hamosu poluisaun karbonu diósidu, 51%, entre tinan 2023 no 2050, maka kauza husi nasaun riku sira ne’ebe inklui Estadus Unidus, Kanadá, Austrália, Noruega no Reino Unidu. Se planetu ne’ebe halo estragus ne’e hato’o ba apelu husi Sekretáriu Jeral Nasaun Unidas atu para produsaun mina-rai no gás foun, ami bele prevene poluisaun karbonu diósidu hamutuk 100 biliaun tonelada husi halo entrada ba atmosfera, ne’e hanesan ohin-oin emisaun hela husi planta karvão foun 620.”

“Kompara ho ne’e, nasaun sira hanesan Chile, Dinamarka, França, no Tuvalu hetan invitasaun atu husu ba enkontru ne’e, tanba sira halo stop ba ekspansaun kombustível fosil no finansiamentu ne’ebé presiza atu tuir ho obhetivu 1.5°C.”

Tetun Translator

FREE
VIEW