Universidade West Virginia haruka grau linguas estranjeiras

Photo of author

By naroman

Editor nia nota: Espetadu, iha loron-sesta, Consellu Administrasaun Universidade West Virginia aprova maioria proposta hodi kolia programa akademiku, inklui eliminasaun ba gradus lingua mundu hotu ne’e nian. WVU sei oferese klase, maibé la sei oferese gradus iha Espanhol no Chinês. Totalidade kargu didatiku 143 no programa 28 sei remata. Liuhusi Inside Higher Ed, estudante balu hakaraku no professor balu sai hosi sorin aprovasaun korte ida ba korte seluk.

Hodi salva osan, Universidade West Virginia, ne’ebé enfrenta krisi orsamental $45-milión, hakarak kolia major 32. Korte boot sei halo iha departamentu lingua mundu, ne’ebé sei eliminadu kompletamente.

Administradór sosa katak estudante 400 resin ne’ebe sei afetadu direta. Maibé sira ne’ebé kontra korte ne’e dehan katak sira la inklui impaktu ne’ebé kiik.

Scott Crichlow mak profesór auxiliar iha politika nian. Nia hateten katak estudante iha nia departamentu ne’ebe hela ho relasaun internasional ka seguransa nasional presiza lingua.

Eskola ne’e “hatudu ba estudante sira abilidade atu hetan abilidade komunikasaun fundamentál liu husi estudu lingua kritika ida ne’ebé iha impaktu ba politika” hateten Crichlow. “No departamentu sira seluk barak iha universidade ne’e.”

Universidade West Virginia mak universidade bandeira Estadu nian no ne’ebé mak boot liu. Iha tinan ikus mai, fundu governu estadu nian baixa no mós estudante barak. Enkuantu, universidade halo investimentu boot iha konstrusaun no gasta osan atu akompaña hospital.

Taylor Delong mak estudante estudu internasional. Nia dehan katak nia desanima tebes tanba sira seluk no nia la konta hanesan afetadu ba korte.

“La hatene kona-ba grau estudu internasional tanba laiha lingua,” nia hateten.

Delong sei remata iha Maiu, maibé nia preokupa kona-ba signifika mudansa nian ba nia futuru no estudante sira seluk ne’ebé sei mai iha futuru.

“Signifika saida ba grau ida ne’ebe laiha departamentu boot? Valór ida ne’e sei kontinua?” Delong dehan.

Universidade sei haree ba metodu alternativu aprendizajen lingua, hanesan parceiru ho aplikasaun lingua online nudar Duolingo.

Maibé Duolingo rejeita hanoin ne’e. Cindy Blanco, editor adjuntu konteúdu aprendizajen Duolingo nian, hasai karta aberta ba universidade: “Aprendizajen iha aplikasaun la bele halo desizaun ba estudante sira hodi kompleta estudu lingua no linguístika nian iha universidade.”

Igor DeCarvalho DaCosta mak estudante Timor-Leste iha WVU ho bolsa husi Departamentu Estadu EUA atu estuda ekonomia no data ciénsia. Nia hateten nia koñese valór lingua no nia signifika atu hasai sira.

“Ami lori de’it ba komunikasaun ho ema seluk ho lingua,” nia hateten.

Husi inisiu aula iha Agostu, estudante sira halo manifestasaun kontra korte no sai présensia iha enkontru iha kampus.

Jenny Santilli mak alumnus WVU no profesora Espanhol aposentadu no profesora edukasaun iha Universidade Fairmont State. Nia asiste manifestasaun kontra korte.

Santilli dehan tanba Timor-Leste enfrenta eskazeza professór ho kargu sertifikadu nain 1,500 resin, nia preokupa ho impaktu korte ba futuru edukasaun lingua, ho jeral. No, nia dehan, kargu ba lingua mundu ba estudante husi kindergarten to’o eskola segundária “baku.”

“Ami iha ema ne’ebé la hetan lingua Espanhol ida,” Santilli dehan. “Ami iha ema ne’ebé iha klasifikasaun licensiatura ho kursu tolu, haat, lima, maibé sira buat hotu kontribui no la’os nia mak profesór sertifikadu.”

Semana kotuk, mayoría makas membru didátiku fó votu konfiansa ba prezidente universidade, Gordon Gee. Sira mós aprova rezolusaun atu blokeia korte.

Bainhira votu remata, Presidente Consellu Administrasaun Taunja Willis Miller fó deklarasaun hateten konfiansa ba lideransa Gee no hateten nia nia presiza mudansa.

Consellu Administrasaun sei vota hodi aprova mudansa proposta iha loron 15 Setembru, no espetadu aprova.

Tetun Translator

FREE
VIEW